Rosé veinideks nimetakse selliseid veine, mis on saanud endale roosa värvuse punaste viinamarjade kestadest. Roosasid veine kutsutakse piirkonniti erinevalt – Prantsusmaal rosé, Hispaanias rosado ning Itaalias rosato.
Roosade veinide ajalugu
Pole teada, millal valmistati esimene roosa vein, kuid roosasid veine peetakse vanimaks veini tüübiks, sest neid oli lihtsam valmistada kui tänapäevaseid punaseid veine, mille tumeda värvuse saamiseks tuleb veini rohkem töödelda. Seepärast arvatakse, et vanas Kreekas ja Roomas joodi välimuselt pigem roosasid veine, kui punaseid.
Roosade veinide valmistamine
Roosasid veine valmistatakse kolmel viisil: kestade kokkupuutel (matseratsioon), saignée meetodil ja segamise teel. Neid valmistatakse nii mulliga, kui mullita ning erineva magususe astmega.
- Kui rosé vein on veinimajal põhitoode, toodetakse seda nahaga kokkupuute meetodil. See on kõige levinum meetod. Veinivalmistamise meetodit, mil viinamarju leotatakse koos kestadega nimetatakse matseratsiooniks. Selle käigus tumedakoorelised punased viinamarjad purustatakse ning veinivirdel lastakse leotuda koos kestadega lühikest aega (tavaliselt 2-20 tundi). Seejärel viinamarjavirre pressitakse ja koored visatakse ära, mitte ei jäeta käärimise ajaks kokkupuutele veinivirdega. Mida kauem kestad mahlaga kokku puutuvad, seda intensiivsem on lõpliku roosa veini värvus.
- Saignée meetodi puhul eemaldatakse veinivalmistamise algfaasis roosa veinimahl ning seejärel see fermenteeritakse eraldi roosaks veiniks. Ülejäänud veinivirdest valmistatakse punane vein, millel on tavapärasest kõrgem tanniinsus ja tumedam värvus, sest kestade kontsentratsioon on võrreldes mahlaga suurem kui tavapäraselt.
- Kolmas ning kõige lihtsam meetod, mil valgele veinile lisatakse roosa veini saamiseks punast veini, on pigem haruldane ning enamus veinipiirkondades taunitud. Näiteks Prantsusmaal on see seadusega keelatud va šampanja puhul. Kuid isegi Champagne’is ei kasuta mitmed tipptootjad seda meetodit, vaid pigem saignée meetodit.
Rosé veinid ehk roosad veinid ja nende värvus
Peaaegu kõigist punastest viinamarjasortidest on võimalik saada ka valget veini, kuid näiteks Cabernet Sauvignon`st ja Pinot Noir`st saab vaid kas roosat või punast veini. Roosa värvus võib varieeruda kahvaturoosast kuni tumeda lillakas-roosani. Värvuse määrab ära nii veinivalmistamise tehnika kui ka milliseid veiniviinamarjasorte kasutatakse. Mitmed uurimused kinnitavad, et veini värvus mõjutab tarbija meeli ning läbipaistvas klaasis eelistab tarbija pigem tumedamat värvi rose veine, kuid läbipaistmatus klaasis, hoopis heledamaid. Seetõttu püüavad paljud tootjad toota, pigem sügavamate toonidega roosasid veine.
Finewine valikust leiate kindlasti omale meelepärase roosa veini, olgu see siis magus, kuiv, hele või tumeroosa. Head avastamist!
