12.juulil tähistatakse rahvusvahelist CAVA päeva!
HISPAANIA VAHUVEIN
Cava on Hispaaniast pärit vahuvein, mida valmistatakse klassikalisel meetodil. Esimesed andmed selle vahuveini valmistamisest pärinevad aastast 1851. Suurem osa cavadest pärineb Penedese piirkonnast Kataloonias (95%). Nimetus cava tähendab koobast või keldrit kuna varajastel aegadel hoiustati ning vanandati neid koobastes. Terminit cava hakati kasutama 1970ndatel, et eristada seda vahuveini Prantsusmaa šampanjast.
Traditsioonilised ja kõige populaarsemad viinamarjasordid, millest cavat valmistatakse on Macabeo, Parellada ja Xarel·lo. Vaid traditsioonilisel
meetodil valmistatud Hispaania vahuveine, saab kutsuda cava`ks, teisi kutsutakse lihtsalt vahuveinideks (vinos espumosos). Vanasti turundati cava`t kui Hispaania šampanjat, kuid see ei ole enam lubatud Euroopa Liidu seadustiku aluse kuna šampanja kuulub kaitstud päritolunimetusega regiooni (PGS). Täna nimetatakse cavat kaitstud päritolunimetusega kvaliteetvahuveiniks.
Nimetust cava võib kasutada vahuveinide kohta, mida on säilitatud vähemalt üheksa kuud alates selle pudelisse villimisest. Cavasid valmistatakse nii valgeid (blanco) kui ka roosasid (rosado). Roosa cava tootmiseks võib kasutada vaid ühte viinamarjasorti, milleks võib olla kas Garnacha, Pinot Noir, Trepat või Monastrell. Kui traditsiooniliselt valmistatakse valget cavat Macabeu, Parellada ja Xarel·lo viinamarjadest, siis tänapäeval võivad cavad sisaldada ka Chardonnay`d , Pinot Noir`i ja Subirat viinamarju. Esimene cava, milles kasutati chardonnay viinamarju toodeti 1981aastal. Cavasid valmistatakse erineva magususe astmega, mille puhul kõige kuivem kannab nimetust brut nature (jääksuhkur 0–3 g/l) ja kõige magusam dulce (jääksuhkur üle 50 g/l). Nende vahele jäävad brut, brut reserve, seco ja semiseco.
CAVA VALMISTAMINE
Vahuveini valmistamiseks on erinevaid tehnoloogiaid, millest tuntuimad on klassikaline meetod ehk pudelis kääritamine (mèthode traditionelle, mèthode champenoise) ja survemahutites ehk tankides kääritamine (méthode Charmat). Cavasid valmistatakse Hispaanias üheksas veinipiirkonnas – Penedeses, Riojas, Navarras, Estremaduras, Valencias, Costers del Segres, Aragonis, Castilla-y-Leonis ja Baskimaal.
Cava ja šampanja valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid tehnoloogiaid. Kõigepealt valmistatakse baasvein ehk cuvée. Peale korjet pressitakse kvaliteetsed viinamarjad võimalikult kiiresti (tavaliselt hüdropressi abil), et mahla kokkupuude õhuga oleks lühike. Protsessil pressitakse õrnalt terveid kobaraid, et saada kätte vaid parim osa viinamarjast. Järgnevalt segatakse erinevate viinamarjasortide baasveinidest vastavalt maja stiilile kokku selle veinimaja cuvée. Mahla kääritatakse vaatides ning järk-järgult muutub mahlasuhkur piirituseks. Selle tulemuseks on kvaliteetne kuiv vein, mille alkoholisisaldus on 9-11%.
Maja cuvée villitakse pudelitesse ning lisatakse suhkur ja pärm. Pudelid suletakse kroonkorgiga. Suhkru ja pärmi käärimise tulemusena tekib
vahuveini süsihappegaas. Pudelid paigutatakse veinikeldris peaaegu vertikaalselt spetsiaalsetele alustele, mis on ette nähtud teiseks cava kääritamiseks. See muudab viimati lisatud suhkru ja ka eelmisest kääritamisest allesjäänud suhkru piirituseks. Rõhk šampanjapudelis on u5–6 atmosfääri, mistõttu cava pudelid peavad olema tugevast klaasist.
Pärast laagerdumist pannakse pudelid spetsiaalsesse raami (kork allapidi) ning algab setete väljutamine ehk tantsitamine (remuage). Vanasti toimus see etapp käsitsi, kuid tänapäeval spetsiaalsete masinate abil. Pudeleid pööratakse ja keeratakse järsult, samal ajal nende põhju ülespoole tõstes. Seda toimingut korratakse perioodiliselt, et lihtsustada filtreerimist. Nii tuleb sete pudeli seinalt lahti ja koguneb kaela.
Järgmist faasi nimetatakse veini puhastamiseks. Selle käigus eemaldatakse tihke pärmimass ja muud heljumid, mis on tekkinud pärmiseene elutegevuse tõttu ja kogunenud pudelikaela. Veinide pudelikaelad külmutatakse ja pärast kroonkorgi eemaldamist lendab külmunud settest jääklomp pudeli sisemise rõhu toimel välja. Enne pudeli taassulgemist lisatakse vahuveinile veini ja suhkrusiirupi segu, mis aitab valminud jooki tasakaalustada ja saavutada soovitud magusust. Oluline on minimeerida veini ja gaaside kadu ning selleks tuleb pudel uue korgiga sulgeda enne kui sisu välja valgub. Sellega lõpeb vahuveini valmistamise protsess. Pudelid pannakse lattu kuni etikettide kleepimise ja turule viimiseni. Cava puhul on korgi erijooneks neljatipuline täht all.
CAVA SERVEERIMINE
Traditsiooniliselt juuakse cavat vahuveiniklaasist ehk flöödikujulisest klaasist, sest see hoiab mulle kõige paremini kinni. 
Selle pudumisel, võib aga cavat serveerida ka valge veini klaasis. Klaasi hoitakse jalast või tallast, et vältida vahuveini soojenemist.
Cava võiks olla jahutatud 6–8 °C enne serveerimist. Jahutada võib nii külmikus või jahutusnõus. Nõu täidetakse kolmandiku osas jää ja ülejäänud veega, pudel pannakse sinna sisse ning nõu kaetakse rätikuga.
Vahuveini avamiseks eemaldatakse korki kattev foolium, seejärel keeratakse lahti korki kinni hoidev traat ning eemaldatakse see pudeli kaelalt. Hoides ühe käega korgist ja teise käega pudeli põhjast, lastakse kork veidi liikuma. Survet käega tagasi hoides tuleb korgil lasta liikuda kuni pudelisuuni ning siis korki veidi külje peale väänates lasta tekkinud pilust gaas vaikse vusinaga välja. Hea tava on mitte lasta korki lendu, ega teha ka „pauku“. Seejärel eemaldatakse kork täielikult ning valatakse cava väja 2/3 klaasi ulatuses.
Faktid cava kohta:
- Hispaanias valmistatud vahuvein
- Kõige nooremad cavad on pudelis olnud vähemalt 9 kuud
- Traditsiooniliselt valmistatakse Macabeo, Parellada ja Xarel·lo viinamarjadest
- Roosat cavat võib valmistada vaid ühest viinamarjasordist – Garnacha, Pinot Noir, Trepat või Monastrell viinamarjadest
- Cavat valmistatakse klassiklisel ehk traditsioonilisel meetodil
- Teine käärimine ja küpsemine toimub pudelis
- Tänapäeval lisatakse cava segudesse ka Chardonnay , Pinot Noir ja Subira viinamarju
- Cava puhul on korgi all neljatipuline täht.
Vaata meie valikusse kuuluvaid cavasid.
