28. oktoober on rahvusvaheline šampanja päev!
Šampanja on maailmas üha enam tuntust ja poolehoidu kasvatav mullijook. See ei ole tänapäeval kättesaamatu kuningate jook, vaid pidulik vahuvein, mida ostetakse tähtpäevade tähistamiseks ja enda premeerimiseks.
Šampanja päritolu
Šampanja on pärit Prantsusmaalt Champagne`i piirkonnast, mis laiub 34 000 hektaril, hõlmates endas pea 278000 veiniaeda. Nendele aladele saabusid veinid 1.sajandil roomlastega. Rooma keiser Julius Caesar soovis Reimsi kohale rajada uue pealinna ning lasi kaevandada aladelt lubjakivi. Ehitustegevuse käigus tekkinud käigud võeti hiljem kasutusele šampanjakeldritena. Alles 15. sajandil käskis Reimsi piiskop Püha Remigius rajada Champagne aladele esimesed viinamarjapõllud. Veinist sai kloostrite jaoks oluline sissetulekuallikas. Champagne hakkas kuulsust ja tuntust koguma kuninglikes õukondades ning see võeti kiiresti omaks kui tähtis pidustuste jook. Šampanja on oma nime saanud oma piirkonna järgi ning vaid sealt tulevat traditsioonilisel meetodil valmistatud vahuveini võib kutsuda šampanjaks.
Šampanja viinamarjasordid
Seda eksklusiivset vahuveini valmistatakse üldiselt ühest valgest (Chardonnay) ja kahest punasest viinamarjasordist (Pinot Noir ja Pinot Meuinier). Alates 2010 aastast võib šampanjasid toota ka Arbane`i, Petit Meslieri, Pinot Blanci, Pinot Gris`i viinamarjasortidest. Champagne`t valmistatakse methode champenoise või ka methode traditionelle viisil. Selline tradisioonilne valmistusviis annab sellele täidluse, elegantsi ning peene kestva mullivoo.
Šampanja valmistamine
Champegnoise meetodi omapära seisneb selles, et noor vein kõigepealt kääritatakse ning viiakse seejärel tugevasse paksemast klaasist pudelisse koos pärmi ja suhkru lahusega järelküpsema pudelikael allapidi umbes 45 kraadise nurga all. Teine käärimine kestab vähemalt 15 kuud, mille jooksul tekib veini süsihappegaas. Selle aja jooksul keeratakse pudeleid vähehaaval teatud aja tagant, et tekkinud sade liiguks pudelikaela. Seejärel eemaldatakse pudelikork koos tekkinud sademega ning pannakse õige šampanja kork.
Miks on šampanja kallis?
Võib tekida küsimus, miks on see vahuvein tunduvalt kallim kui teised. See tuleneb mitmest asjaolust. Champagne kasvuala ei ole suur ning maa on seal kallihinnaline. Viinamarjade kasvatamine jahedas kliimas ei ole kerge saavutamaks tippkvaliteetseid marju, mis on vajalikud selle luksusliku vahuveini valmistamiseks. Kogu šampanjavalmistamise protsess on keeruline ning aeganõudev. Seejuures näevad veinimeistrid vaeva, et tagada maitsete õige balanss, et meieni jõuks hõrk elegantne vahuvein. Paljud šampanjatootjad valmistavad osasid šampanjasid vaid kõige parematel aastatel. Oluliselt mõjutab šampanja hinda ka kliima ning viinamarjade saagikus. Kuna piirkond on väike, siis maailmas kasvava šampanjanõudluse korral ka toote hind tõuseb.
Champagne ja toidusobivus
Kuiv vahuvein sobib hästi nii kalamarja, austrite kui muude mereandidega. Samas määrab toidusobivuse ka šampanja enda iseloom ja millistest viinamarjadest see on valmistatud. Šampanja võib olla ka ideaalne kaaslane carpaccioga või isegi mõne magustoiduga (demi sec šampanjad). Lihtsamad ja kergema stiiliga šampanjad sobivad hästi kalast ja mereandidest valmistatud eelroogadega nagu ceviche. Aastakäigu ja küpse stiiliga šampanjad sobivad aga näiteks grillitud mereandidega. Rose šampanjad harmoneeruvad aga erinevate pasteetide sh foie gras`ga ja vinnutatud lihaga.
Šampanjade liigitamine kuivusastmete järgi:
- Extra Nature– ka Brut Non Dosage, Brut Zéro, Ultra Brut– täiesti kuiv šampanja, kuhu pole enne pudeldamist suhkrut lisatud. Kogu veinis olev suhkur on käärinud alkoholiks. 0-3 g liitri veini kohta. Kaloraaž klaasi kohta u 91-93 kcal.
- Extra Brut – kuiv klassikaline šampanja, suhkrusisaldus võib olla 0-6 g liitri veini kohta. Kaloraaž klaasi kohta u 91-96 kcal.
Extra Dry – kuivast vahuveinist veidi magusam, suhkrusisaldus 12–17 g liitri veini kohta. Kaloraaž klaasi kohta u 98-101 kcal.- Sec ka Dry – kuiv vein, mis on veidi magusam kui extra dry, suhkrusisaldus 17–32 g liitri veini kohta. Kaloraaž klaasi kohta u 101-111 kcal.
- Demi Sec – peaaegu magus šampanja, suhkrusisaldus 32–50 g liitri veini kohta. Kaloraaž klaasi kohta u 121 kcal.
- Doux – magus šampanja, suhkrusisaldus üle 50 g liitri veini kohta. Kaloraaž klaasi kohta u 121 kcal.
Pildil on näha suhkru sisaldus erineva kuivusastmega šampanja puhul ühes klaasis.
