prosecco päev
Puuviljane ja kerge

Itaalia vahuvein – Prosecco

13.08.2022, on rahvusvaheline Prosecco päev. Seda tähtpäeva tähistatakse alates 2016. aastast sooviga rõõmustada järele jäänud suve soojuse üle ja hinnata igapäevaelu väikeseid rõõme.

Kui palju tead sina sellest Itaalia vahuveinist? Mis on prosecco? Jagame, sinuga väikest kokkuvõtet, et saaksid oma teadmisi meelde tuletada või kinnistada.

Itaalia vahuvein – ajalugu ja päritolu

Prosecco on kuiv ja kvaliteetne, enamasti valge Itaalia vahuvein, mida valmistatakse Kirde-Itaalias Glera (endise nimega Prosecco) nimelisest viinamarjast.

Varasemalt kandis Prosecco nime ka viinamarjasort, millest nimetatud vahuveine valmistati. Järjest enam hakati seda marja aga kasvatama ka väljaspool Itaaliat – näiteks Argentiinas, Austraalias, Brasiilias ja teistes Uue Maailma veiniriiikides – ning sealgi nimetati seda vahuveini Prosecco’ks. 2009. aastal võttis Itaalia veiniseadust reguleeriv organisatsioon Prosecco vahuveinide kaitseks vastu reglemendi, kus Prosecco DOC (Denominacione di Origine Controllata) veiniks võib nimetada ainult traditsioonilistes Veneto ja Friuli-Venezia Giulias asuvates piirkondades ning Itaalia veinide kõrgeimasse kvaliteediklassi kuuluva Prosecco DOCG (Denominacione di Origine Controllata e Garantita) veiniks Conegliano-Valdobbiadene ja Asolo/Colli-Asolani külades valmistatud veine. Kuna Prosecco viinamarju kasvatati ka teistes piirkondades ja riikides, siis segaduse vältimiseks anti Prosecco viinamarjale ametlikult uus nimi Glera.

Prosecco viinamarjasort – GleraGlera viinamari

Glera on Sloveenia päritolu valge viinamarjasort, mis toodi Prosecco külla üle Edela-Sloveenia ja Kirde-Itaalia piiri ulatuvast Karsti piirkonnast. Oma nime ongi Prosecco vahuvein saanud Trieste provintsis asuva Prosecco küla järgi. Kõik Prosecco veinid on valmistatud valdavalt Glera viinamarjadest, mille osakaal veinis peab olema vähemalt 85%. Ülejäänud 15% ulatuses on lubatud kohalikest viinamarjadest kasutada Verdiso, Bianchetta Trevigiana, Perera ja Glera Lunga sorte ning rahvusvahelistest sortidest Chardonnay, Pinot Bianco, Pinot Grigio ja Pinot Noir viinamarju. Alates 2020. aastast lubavad DOC reeglid valmistada ka Prosecco Rosé’d, kus lisaks Glerale on kasutatud 10-15% Pinot Noir viinamarja.

Tänaseks on Prosecco tõusnud kõrgelt tunnustatud vahuveiniks üle maailma. Algusaastatel oli see magus fizz-tüüpi jook, mida müüdi isegi plekkpurkides. Aja jooksul on valmistus­tehnoloogiat tunduvalt täiendatud, mistõttu on ka kvaliteet kordades paranenud. DOC seadus sätestas 2009. aastast ka selle, et Proseccot tohib pudeldada ainult traditsioonilistesse klaaspudelitesse.

Kuidas Proseccot valmistatakse?

Prosecco valmistamisel kasutatakse peamiselt Charmat meetodit. Kui traditsioonilisel ehk Champagne meetodil toimub teine kääritamine pudelis (nii valmivad šampanjad,cremant`id ja cavad), siis Charmat meetodi puhul toimub teine fermentatsioon suurtes roostevabast terasest survetankides. Selline valmistusviis on odavam kui traditsiooniline meetod, seetõttu on Itaalia vahuvein prosecco ka soodsam kui Champagne.

Prosecco DOC veinid jagunevad kolmeks:

  • Mullita (still) vein, mida toodetakse peamiselt kohalikuks tarbimiseks. Paljud ei ole isegi teadlikud sellise veini olemasolust.
  • Kerge mulliga poolvahuvein Prosecco Frizzante. Frizzante veinid on tavaliselt odavamad, kergemad ning nende vaht kaob kiiremini kui Spumante veinidel.
  • Suurema mulliga Prosecco Spumante. Mullid ja vaht püsivad kauem kui Frizzante veinil.

Prosecco’de puhul on reglementeeritud neli magususastet:prosecco infograafika

  • Brut – kuni 12 g jääksuhkrut liitri kohta
  • Extra dry – 12-17 g/l
  • Dry – 17-32 g/l
  • Demi-sec – 32-50 g/l

Meie valikusse kuuluvad Proseccod: