Täna 13.03 tähistatakse rahvusvahelist riesling viinamarjapäeva!
Riesling veinid valmistatakse viinamarjasordist Riesiling. See sort pärineb Saksamaalt Rheini jõe kallastelt. Esimene kirjalik märge Rieslingu kohta ulatub 1435.aastasse. 
Riesling ehk riisling on valge viinamarjasort, mille saagikus on teiste tuntud sortidega võrreldes väiksem. Riesling TOP 3 kvaliteetsete valgete viinamarjasortide hulka koos Chardonnay ja Sauvignon Blanc`ga.
Tuntuimad Riesling viinamarjade kasvualad on Saksamaal (pea kõik regioonid sh Mosel, Rhein), Prantsusmaal (Alsace), Austrias (Wachau, Traisental, Kamptal, Kremstal), Luksenburgis, Austraalias (Clare Valley ja Eden Valley) ja Uus-Meremaal (Lõunasaare regioonid).
Riesling on üks populaarseimaid valgeid viinamarjasorte. Sellest valmistatud veinid on kergesti eristatavad ning tavapäraselt mahlakad ja kõrge happesusega. Rieslingust saab valmistada väga erineva stiiliga veine ja vahuveine – nii magusaid, poolkuivi kui ka kuivi. Veinile annab iseloomu tema kasvupiirkond ja marjade küpsuse aste.
Riesling veinide alkoholisisaldus võib kõikuda 8% – 14,5% vol vahel. Aroomit on Riesling veinid tavapäraselt puuviljased ja lillelised, mitte rohelised ja taimsed nagu nt Sauvignon Blanc, Grüner Veltliner. Riesling viinamarjasort on külmale ilmale vastupidav ja võib öelda, et annab parimaid tulemusi isegi jaheda kliimaga aladel.
Külmast kliimast (Saksamaa, Austria) pärit Riesling veinid, mille marjad on küpsed, omavad aroomis ja maitses vihjeid rohekatele puuviljadele (viinamari, roheline õun), lille aroomidele ja tsitruselistele. Üleküpsenud marjad viitavad aga luuviljalistele (virsikud, aprikoosid) ja troopilistele viljadele (ananass, mango). Väärishallitusega marjad annavad veinile troopiliste viljade ning petrooleumi aroomi ja maitse.
Mõõdukas kliimas (Uus-Meremaa, Austraalia) küpsenud viinamarjad annavad võimsa aroomiga veinid, milles on tunda tsitruselisi ja luuviljalisi ning petrooleumit.
Riesling veinidel on kõrge säilituspotentsiaal, mis tuleneb veini kõrgest happesusest. Kui enamik valgeid veine on 2-5 aastase elueaga, siis Riesling veini võib säilitada ka 10-20 aastat. Küpsedes omandab vein mesised, kuivatatud puuviljased ja röstised noodid, mis pikemal säilitamisel asenduvad suitsuste ja petroolsete nootidega. Samuti muutub veini värv säilitades kuldseks-oranžikaks.
Riesling veinid sobituvad hästi Eesti toidukultuuriga, sest see sarnaneb Saksa toidulauaga, nagu hapukapsad, sealiga ja kartul. Veini happesus ja suhkrud sobituvad hästi süsivesikurikaste toitudega ning ka kalaga. Tänu magusatele nootidele on Riesling üks väheseid viinamarajsorte, mis sobitub ka vürtsikamate toitudega – Tai, Hiina ja muude Aasia köökidega.
Faktid Riesling viinamarjasordi kohta:
- Üks top valgetest viinamarjasortidest
- Hea säilituspotentsiaaliga – 10-20 aastat.
- Kõrge happesusega veinid
- Rieslingut kasutatakse harva seguveinides
- Alkoholisisaldus varieerub 8% – 14,5% vol vahel
- Veini iseloom muutub vastavalt tema kasvualadele
- Noorest peast omavad Riesling veinid pigem luuviljaliste ja lillede aroome ja maitseid
- Vananedes omandavad veinid mesised ja petrooleumi noodid
- Riesling veinid sobivad hästi kala, sealiha, hapukapsaga, pehmete juustudega ning Aasia toitudega
- Vaata meie valikusse kuuluvaid Riesling viinamarjadest valmistatud veine.
