Cabernet Sauvignon päev
Kuulus ja tuntud

Cabernet Sauvignon

Viinamarjasordi eripärad

Cabernet Sauvignon on ilmselt üks kuulsaimaid punaseid viinamarjasorte. Temaga esikolmikut jagavad veel Merlot ja Pinot Noir, mille parimad kasvualad on aga Burgundias. Geeniuuringute põhjal on Cabernet Sauvignon kahe viinamarjasordi – Cabernet Franci ja Sauvignon Blanci isetekkeline ristand, mis pärineb Edela-Prantsusmaalt Bordeaux’ piirkonnast. Ka tema nimi tuleneb nendest kahest viinamarjasordist. Tänapäeval on see viinamarjasort edukalt kohanenud ka paljudes Uue-Maalma veinikasvandustes, seega võib teda leida nii Euroopast, Ameerikast kui Austraaliast. Enim kasvatatakse Cabernet Sauvignoni Prantsusmaal, sellele järgneb Tšiili, kus sort on enimkasvatatud tume sort üldse ning kolmandal kohal Ameerika Ühendriigid ja neljandal Austraalia.

Cabernet Sauvignon on  väga kohanemisvõimeline viinamarjasort ning ta on võimeline kasvama väga erinevatel pinnastel ja eri kliimades. Tema eeliseks on ka see, et ta on väga lopsaka kasvuga ja võimeline andma väga suurt saagikust. Seega venitootja saab ise valida, kas ta toodab sellest viinamarjast suures koguses mahuveini või piirab viinapuu saagikust, et toota viinamarjadest kõrgekvaliteedilist veini. Tema viljad on värvilt tumesinised, kujult ümarad ning valmivad hilises oktoobris (Prantsusmaal). Seega on Cabernet Sauvignon hilise õitsemisega ja hilise valmimisega viinamarjasort ning tema viinamarjad küpsevad aeglaselt. See võib olla veini kvaliteedile nii hea kui ka halb. Külma kliimaga piirkondades või tavalisest külmemal aastal võib olla viinamarjakasvatajal risk, et viinamarjadel ei ole piisvalt aega täielikult ära küpseda. Üldiselt on pikk küpsemisperiood aga viinamarjakasvatajatele soosiv, sest see pakub suurema valikuvabaduse korjeperioodi osas.

Seguveinide üks peamisi viinamarjasorte

Cabernet Sauvignon’i kasutatakse tihti seguveinide valmistamiseks, ta on üheks kolmest peamisest viinamarjasordist, mida kasutatakse Bordeaux Blend’i ehk Bordeaux segu valmistamisel. Ülejäänud kaks Blendi viinamarjasorti on Merlot ja Cabernet Franc. Austraalias lisatakse Cabernet Sauvignon’ile viinamarja Shiraz’i, Hispaanias ja Lõuna-Ameerikas Tempranillo’t. Kuulsaim Cabernet’ piirkond maailmas on Prantsusmaal Bordeaux , eelkõige Medoci sisekasvuala, mitte vähem kuulsad pole California Napa ja Sonoma Valley, Austraalias Coonawarra, Tšiilis Colchagua ja Maipo Valley ning Lõuna-Aafrika Vabariigis asuv Stellenbosch.

Cabernet Sauvignon veini tüüpiline iseloom:

Üldiselt tahab see viinamarjasort saada küpsedes palju soojust, sest kui on olnud jahe suvi, siis head veini ei tule ja kõige paremini iseloomustab selle aastakäigu veini rohu ja lehtede maitse veinis, väga kõrge happesus ning musta sõstra maitse puudumine või tagaplaanil olemine. Hea aasta korral omab vein aga tugevaid ja ümaraid maitseid.

See on viinamarjasort, mis lausa armastab tammevaati, sest veinile on iseloomulik tumedus, jõulisus, tugev struktuur, tanniinide rohkus ja mõõdukas happesus. Tammevaat muudab veini aja jooksul ümaramaks. Cabernet Sauvignon veini aroomis või maitses on tavaliselt tunda musta sõstart, tumedat kirssi, põldmarja, seedrit, piprasust, vanilli, ja kohvi. Sõltuvalt kasvukohast on veinides lisaks tunda kuivatatud tumedaid luuvilju, lagritsat, tubakat, eukalüpti ja suitsuseid aroominoote.

Veini serveerimisel tuleks kindlasti kasutada suurt punase veini klaasi, et paremini tunda selle viinamarja võimast aroomi.

Toidu soovitusteks võiks olla loomaliharoad, lambaliha, metsloomad jne.

See on üks viinamarjasortidest, mis omab kõrget arengupotentsiaali ja mille võib julgesti aastateks veinikeldrisse küpsema panna.

 

Meie valikusse kuuluvad Cabernet Sauvignon`i sisaldavad veinid:

Ameerika Ühendriigid
Ainult e-poes